Juba HOMME, 14. juulil algusega kl 20.00 Kernu mõisa pargis Beati Mandolini kontsert „Sitsiilia serenaad suvisel Maarjamaal”!
Halva ilma korral toimub kontsert mõisa küünis.
VIP kohad koos rikkaliku suupistelauaga müügil Privileeg.ee keskkonnas: http://privileeg.aripaev.ee/privileegid/kernukontsert17
Tavapiletid Piletilevis: http://www.piletilevi.ee/est/meelelahutus/saalid/kernu-mois-4973/ ja kohapeal!

nb! Kernu mõisakohvik "Ludvig" on suvel AVATUD IGA PÄEV!
Info ja laudade broneerimine: ludvig@kernumois.ee; 5049649
... EdasiPeida

Kuidas sündis näidend „Perekond“ (Maarja Lillemäe)

Eelmisel sügisel sündinud “Perekond” tundub nüüd tagasi vaadates sürrealistlike kokkusattumuste jadana, mille tulemusena on vähemalt nii minu inimlikud võimed kui üldisemalt minu arvamus inimeseks olemisest kõvasti avardunud. Mis mul küll arus oli, et nelja lapse kõrvalt veel esimest korda elus näiteringi ronisin? Päriselt veider mõte ja loomulikult jäin ma sinna üheksal juhul kümnest hiljaks. Aga oi, kui rahul ma olen, et seda siiski tegin ja ma ei pea hiljaksjäämist silmas. Hilinemiste pärast on väga kahju!
Hooaja alguses, nagu ikka, tuleb näiteringis valida tükk. Meie arvulisele ja soolisele koosseisule ühte sobivat lugu ei leidunudki. Sõelale jäid kaks käsikirja ja nii oleksime pidanud üle aastate suure näitekunstihuviliste grupi pooleks tegema. Nii vist olekski juhtunud, kui Kuldar Paju poleks teatanud, et rahvas, seda me küll ei tee. Mingi lahenduse leiame, aga gruppi lõhkuma ei hakka!
Mäletan, et kodu koristades Kuldari kõmisev hääl kõrvus tekkis mul vallatu mõte tükk ise kirjutada. Tagasihoidlikkust leidub minus üsna vähe - vastupidi tavaliselt kipun ma oma võimeid pigem pisut üle hindama. Mõtlesin, et mis mul ikka kaotada on? Saab asja, siis saab, kui rahvale ei meeldi, siis valime lihtsalt mõne teise näidendi.
Ma solvun üldiselt harva, kui, siis kahjuks pikaks ajaks, aga risk tundus olevat õiglane. Hakkasin kirjutama. Ühel harval ebakindlushetkel helistasin Merlele ja küsisin, et mis ta arvab sellest, kui ma kirjutan näidendi ise. Merle ütles, et kui mul mingi lugu kangastub, siis loomulikult peaks ma kirjutama ja eks siis koos otsustame. See oli piisav julgustus ja nii kribasin umbes kolme päevaga põhiloo, mida ei jõudnud lõpetada, sest esmaspäev koos näiteringi prooviga jõudis ootamatult kätte.
Merle oli mu pooliku tüki kümnes eksemplaris välja printinud. Natuke veider tunne oli rahvale põhisüžeed tutvustada, aga kõik olid kuidagi pigem positiivsed. Mitte ka üleliia. Olidki ehedad, et no miks ka mitte, vaatame, kes sul seal on ja loeme läbi. Kõige suurem kartus oli aeg. Kas tükk on piisavalt pikk ja sisukas, et ikka kaks vaatust ära täita? Olin suures tuhinas Aarele (hiljem sündinud ajakirjanik Andrus Tukker valla lehest) osa unustanud kirjutada. Ja siis veel lõpp ka puudu. Selleks hetkeks oli mind tabanud aga mingi spetsiifiline olek. See on nagu mingi tung, paine ja vajadus peas kangastuv paberile maha saada. Tegelaskujud olid oma elu elama hakanud ja neid oli praktiliselt võimatu vaikima sundida. Aeg-ajalt tabas mind hüsteeriline lõbusus, iseäranis siis, kui Donna karakterile (Eva Puusta) dialoogi kirjutasin. Oli hetki, kus ma üksi lihtsalt lagistasingi naerda, sest no nii jabur ja naljakas oli! Elust enesest tuttavad situatsioonid said täiesti üle võlli keeratud ja absurdini aetud.
Esimene näiteringi proov selja taga ja lubadus veel kolme päeva jooksul lõpetatud tükk üles riputada, helistasin taaskord Merlele, et no mis karaktereid veel võiks lisada? Nii viimasel hetkel sündiski näidendi üks pärlitest ajakirjanik Tukker. Ise ma plaanisin olla maksuamentniku rollis ja Kaja Vajar oli mõeldud teenijanna Lindana. Saabunud oli tõehetk, saatsin käsikirja teele. Tunne oli umbes sama sugune, kui koorida ennast kamba võõraste inimeste ees paljaks ja küsida, et kuidas on? Ärge siis nüüd häbenege tagasisidet andmast! Meeldib? Ei meeldi? Kas midagi võiks olla teistmoodi? Tükike enda hingest olin saanud paberile panna. Rahustuseks mõtlesin, et kirjutamise protsess ise oli olnud nii nauditav, et kui nüüd teistele ei meeldi, siis pole hullu ja põhjust solvumiseks päris kindlasti mitte. Ma olin pea nädal aega taevalikult lustinud. Olen korduvalt elus olnud situatsioonides, kus enda arvates teen kohutavalt head nalja ja lähtuvalt vastukajast tuleb tõdeda, et teistel pole üldse sama lõbus. Olin natuke harjunud. Kuidas sellel korral läheb? Mäletan, et Eva Puusta kirjutas vastu, et päris äge on. Jess! Äkki ikka läheb loosi?
Järgmises proovis hakkasime tükki läbi lugema. Siin tabas mind täielik šokk. Minu loodud tegelakujud olid pugenud näiteringi rahva sisse ja hakkasid seal elama.
Üks kõige skisofreenilisem hetk oli siis, kui kuulsin enda peas kajanud Jüri Soo häält Peeter Siilabergi suust kõlamas. Issand, kuidas selline asi võimalik on?
Mingil hetkel tabas mind aukartus. Jeerum, kui andekad need inimesed on! Iga viimane kui üks!
Aga “Perekond” ei olnud veel valmis. Merle helistas ja ütles, et üks noor naine tahab ka näiteringi tulla ja jube kahju oleks talle ära öelda. Äkki ma olen nii kena ja kirjutan ühe tegelaskuju veel sisse? Naine tahtis kasvõi väikest osakest, palju polnud vaja. Kena kavatsesin ma olla igal juhul! Nii sündis pesupoe müüja Pilleriin, noor naine andis aga teada, et sellel aastal näiteringiga liituda ei õnnestu. Järgmises proovis peale maksuametniku dialoogi lugemist (millegi pärast ei suutnud ma muud moodi teksti lugeda, kui praktiliselt karjudes) tõdesin, et mulle istub vist rohkem kirjutamine. Väga raske oli ise näidelda. Jutskui peas teadsin, kuidas võiks, aga välja ei tulnud. Tee, mis tahad. Pilleriin tuli mul paremini välja ja selle eest sain kiita ka. Siin mõistsin esimest korda, kui hea lavastaja Jaanus on. Minu elukogemuse põhjal jaotuvad juhid kahte gruppi. Ühed on need, kes justkui ülendavad sind süstides sinusse eneseusku ja tahet veel rohkem anda. Grupi panevad nad koos tegutsema ühise eesmärgi nimel. Teised karjuvad, mõnitavad ja süstivad osalejatesse võistlusmomenti uskudes, et see mõjub kuidagi motiveerivalt.
Jaanus Kõrv kuulub esimesse gruppi. Häält ma ei ole teda kuulnud kordagi tõstvat. Vahest tekib tunne, et ta laseb asjadel omasoodu kulgeda, aga tähelepanelikul jälgimisel saad aru, et ta valib väga õige hetke, et muuta kõige põhilisem. Ta ei õpeta näitlema vaid on justkui oskusliku ämmaemanda rollis võimaldades karakteril osatäitjas sündida.
Mina jäingi rõõmuga Pilleriiniks. Jaanus soovitas Kaja maksuametsniku kohale ja paremat otsust oleks olnud raske teha. Kaja Vahar suutis elustada ametniku kogu nüansirikkuses ja veel rohkemgi. Katrin Rande liitus paar nädalat hiljem kandes suurepäraselt teenijanna rolli. Eha Lepik toetas gruppi üliolulise suflöörina.
Esmalt olin ma lihtsalt üllatunud, kui heal tasemel näitlejad siin väikeses Kernu külakeses koos käivad. Mida proov edasi, seda suurem imetlus minus kasvas päädides aukartuselaadse seisundina. Tekst, mille mina kirjutasin oli lihtsalt tekst, minu mõtete tulem. Mingid karakterid olid ka täiesti toored. See, et terapeut järjest rohkem svipsi jääb oli näiteks Merle enda väljamõeldis ja no miks ma küll ise selle peale ei tulnud? See sobis nii hästi ja oli pööraselt naljakas. Eredaid hetki minu jaoks oli teisigi: kuidas Mammu ja Daniel purupurjus terapeudi kabinetis teine-teise peale karjuvad. Jüri ja Mari metamorfoos põlluharijatest disainitegelasteks. Markus ja Donna – kõrgintelligents ja ülim väiklus käsikäes ning Tukker... aah, Aare! Sind tahaks purki panna, et elu kurbadel hetkedel lusikatäie kaupa doseerides päevas päike välja tuua!
Aeg Kernu Näiteringis osaledes on olnud minu jaoks väga eriline. Lavastaja koos näitlejatega lõid “Perekonnast” täiesti erilise ja sügava loo. Kirjeldamatu nauding oli näha oma loomingut elustumas, kuid kindlasti tuleb tõdeda, et “Perekond”, mida te täna näete, ei ole minu looming. Omaks saan võtta vaid osakese algusest. See on olnud väga andekate inimeste ühine tegu ämmaemad-lavastaja oskusliku juhendamise all. Tänan teid selle eest!
Satiiri kahes vaatuses saab taas nautida 29. juunil Kernu mõisas.
Kohtumiseni!

Maarja Lillemäe
... EdasiPeida

Värskelt valminud toorjuustu, šokolaadi ja rabarberi koogid.. Mmm kui hea! 🙂
Mõisakohvik Ludvig on täna avatud kuni kella 18-ni.
... EdasiPeida